Must pässik, chaga, pakurikääpä on maailmas vöimsaim raviseen.
- Must pässik 3655700
- Acai marjad 80000
- Mustad ploomid 5890
- Goji marjad 40000
- Granaatõun 3370
- Rosinad 2890
- Mustikad 2450
- Murakad 2080
- Jõhvikad 1790
- Küüslauguküüs 1690
- Maasikad 1570
- Spinat 1290
*ORAC (USA antioksüdantsete ensüümide mõõtühik).
Ta tõstab tapjarakkude aktiivsust 300%, tugevdab immuunsüsteemi, võitleb haigustekitajate vastu ja on äärmiselt tugev antioksüdant. On tõestatud, et pässikul on bakterite ja viiruste tegevust pärssiv ning põletikuvastane toime. Pässik sisaldab rohkelt beetaglükaane – polüsahhariide, mis stimuleerivad immuunsüsteemi tööd ja aitavad kehal nii õelda adapteeruda. Seega on pässik võimas immuunsüsteemi parandaja ja vastupanuvõime tõstja, sisaldades ka suures koguses erinevaid mineraale, adaptogeenseid aineid, beetaglukaane, betuliinhapet. Must koor sisaldab palju erinevaid antioksüdantide komplekse. Uuringute järgi on must pässik kõikidest muudest raviseentest antioksüdantide poolest kõige rikkaim. Jaapanis on pässik saavutanud suure soosingu kosmeetikatootena (naha pigmendivigade parandamisel). Mõnede allikate väitel toetab ta ka närvisüsteemi uuenemist. David Winston, kes on meie aja üks kuulsamaid ravimtaimegurusid, peab musta pässikut üheks võimsamaks vähivastaste omadustega raviseeneks.
Venemaal teatakse ja kasutatakse pässikut laiaulatuslikult. Seal on isegi ametlikult soovitatud pässikut mao- ja kaksteistsõrmiku haavandite ning vaevuste raviks, samuti polüüpide raviks. Kuna Venemaal on pääsikut uuritud põhjalikult, siis on seda soovitatud ka muude tõvede raviks (psoriaas, nahahaigused, liigesehaigused) ja organismi tugevdamiseks.
Hiina meditsiin liigitab ravimtaimed erinevatesse kategooriatesse. Must pässik liigitatakse toniseerivate ravimtaimede alla. Neid taimi võib (sageli ka soovitatakse) kasutada suurtes annustes ja pikka aega, kuna nad tasakaalustavad organismi tegevust ilma kõrvalnähtudeta.
Musta pässiku kandeosed levivad õhu kaudu ja langevad puude tüvedele. Spoorid tungivad kahjustada saanud elavate lehtpuude vigastatud koore kaudu tüvesse ja neist areneb peremeespuu mahlast toituv mütseel. Kaskede või ka mitut muud liiki lehtpuude tüve külge kasvab ebakorrapärase kuju, krobelise ja kergesti puruneva välispinnaga must mügar. Nende steriilsete mügarate all paiknevad musta pässiku õhukesed ja liibuvad viljakehad.Mitmete allikate kohaselt loob must pässik viljakeha üksnes ühe korra elus ja toimub see pärast peremeespuu surma. Eestis kasvab must pässik hinnanguliselt igal 11 000 kasel.
Viimase 40 aasta jooksul on tehtud üle 1600 teadusliku uuringu (sh dr Kirsi Kahloneni Helsingi ülikoolis tehtud uuring 1984. aastal, mis osutas kasekäsna viirus-, seene- ja vähivastastele omadustele). Uuringute järgi on must pässik kõikidest muudest raviseentest antioksüdantide poolest kõige rikkam.
Sisemine seene osa on korkjas kuldpruun ja välimine osa krobeline must. Sisemises ja välimises osas on erinevad toimeained. Seesmises osas on rohkem polüsahhariide ja välisosas triterpeene ja erakordselt suur kogus antioksüdanti superoksiid dismutaasi (SOD), mida peetaksegi musta pässiku tervendavaks salavõtmeks. Lisaks on seal B- ja D-grupi vitamiine, K-vitamiini, betuliinhapet, looduslikke antiseptikuid, mineraalaineid ja proteiine, joodi, kaltsiumi, kaaliumi, naatriumi, magneesiumi, mangaani, rauda ja teisi mikroelemente, orgaanilisi happeid, vaikaineid, melaniini, aminohappeid, ensüüme, parkaineid, fütontsiide, steriine ja flavonoide.